Ajou ma nüüd tagasi, miks lõhud eterniiti,
tule paar sammu edasi ja panen sulle biiti.
Elu on taim, seda ei ületa miski,
isegi see kuradima pask Limp Bizkit.
Ma olen roheline ja jään roheliseks,
mul hambad krobelised ja töötlus termiline.
Ja kõik on superhüper faking fantastiline.
Ma olen riimivend, kes jookseb vastu puid,
söön kodus burgereid, sest sööke pole muid.
Kuulge mida me nüüd passime, suuri kõlle tassime,
siis laivis esineme ja sulle ära teeme.
No comments:
Post a Comment